Viimasel ajal ei oska blogi alustada enam. Mõtted koormavad pea üle. Raamatu sain juba mitu päeva tagasi läbi ja lihtsalt super, kahju lihtsalt et järg alles suve lõpus tuleb. Vahepeal on jälle igast kraami toimunud. Mõned asjad jäävad parem omateada. Elu oli nagu maffia vahepeal kui mõni tüüp tuli mu vennale järgi ja arvas et teeb omakohut asja eest milles vend süüdi polnud. Tulemus oli see,et sama tüüp oleks ise peksa saanud ja kaks labidat ootas teda juba 2min pärast õues.
Oma garaaži eluka sain ka valmis pm ja ootan juba kevadet millal need kaks ratast puutuvad viimaks asfalti. Tavainimesele on seda raske seletada. Mõni üksik lumevall kusagil teeääres, õues on vaikselt soe juba ja päike paistab. Ajad oma kaherattalise välja, tõmbad lapiga üle ja käivitad. Niikaua kuni mootor soeneb, sätid ennast valmis ning suudnud tänavale. Soe, paks ja niiske asfaldi lõhn tungib ninna. Mõnus, just sellistel hetkedel tunned, et oled vaba. Autoga sellist asja ei teki nii kergelt.
Helistasin ükspäev sugulasele,et ega ta Tartusse ei satu. Vastus oli jaatav ja järgmine päev kohe saingi kaubale. Majaette veeres ilus Lexsuse maastur. Mitte,et ma oleks selline hooplev ja edev tüüp aga no see asi oli küll vahva. Ja nii kui sisse istuda sain siis tuli lause,et ''Me ei lähe otse Tartu vaid väikese ringiga kui sobib?''. Mis mul selle vastu olla sai? Nägu venis aina rohkem naerule. Päev venis tookord ikka väga pikaks ja sõidurohkeks. Fooriall tuli raadiost LMAO - Sexy and i know it. Järgmine hetk ma juba reivisin.
Warrior - Sitaks hea film ja lugu ka sealt, kuulake.